Guldal episoda

Veahkkálasbargu – norgalaš valáštallama váibmu

Mennesker som elsker å utøve sin sport
Mennesker som elsker å utøve sin sport
Mennesker som elsker å utøve sin sport
Mennesker som elsker å utøve sin sport
Mennesker som elsker å utøve sin sport
Mennesker som elsker å utøve sin sport

Veahkkálasbargu lea hui dehálaš valáštallamis Norggas, veahkkálasbarggu ja eaktodáhtolašvuođa haga livčče leat váttis jođihit valáštallanservviid. Lea dábálaš ahte váhnemat ja eará eaktodáhtolaččat áŋgiruššet báikkálaš joavkkuid ovddas, ja dat lea mielde dagahit ahte nu olu mánát go vejolaš sáhttet leat mielde doaimmain maid ráhkistit. Leat ollu positiiva bealit searvat eaktodáhtolažžan, nu ahte dat lea juoga man berret árvvoštallat.

Bija johtui:

Veahkkálasbargu addá buohkaide buori vejolašvuođa leat ávkin searvevuhtii.  

Norgalaš valáštallama rupmašis leat ollu lahtut, muhto eahpitkeahttá lea veahkkálasbargu valáštallama váibmu. Leat váhnemat ja eará áŋgiruššit geat eaktodáhtolaččat jođihit valáštallanservviid. Soapmásat háliidit leat hárjeheaddjin, earát ges háliidit leat joavkojođiheaddjin dahje gulahallanváhnemin. Dasa lassin ferte gii nu áimmahuššat dávviriid, rusttegiid, ruhtadili ja organisašuvnna. Norggas lea dábálaš ahte váhnemat veahkehit eaktodáhtolažžan ja dat addá sidjiide buori vejolašvuođa leat ávkin jovkui mas mánná lea mielde. Dat buoremus dáinna veahkkálasbargguin, lea ahte sihkkarastá ahte nu ollu mánát ja nuorat go vejolaš sáhttet searvat organiserejuvvon valáštallamii.

Lea maiddá dehálaš, veahkkálasbargu ii leat dušše mánáide buorrin. Nubbi buorre ášši lea ahte don oahpásmuvat earáiguin, ja dasa lassin, addá dávjá buori dovddu bargat oktasaš mihtuid ovdii. Muhtimiidda sáhttet ođđa oahppásat dagahit ahte lea vejolašvuohta fidnet barggu. Sidjiide geat eai leat orrun riikkas guhká addá viiddiduvvon fierpmádat vejolašvuođaid hárjehallat giela ja oahpásmuvvat norgalaš kultuvrrain ja árbevieruiguin. Lea dávjá guoibmái bargat veahkkálasbarggu, ja dat mielddisbuktá eanet searvevuođadovddu ja gullevašvuođa. Lea erohus valáštallamiid ja joavkkuid gaskkas man ollu don sáhtát veahkehit, ja mii ferte dahkkot.

Veahkkálasbargu lea eaktodáhtolaš doaibma masa váhnemat fertejit searvat veahkehan dihte joavkku ja searvvi. Máŋgga searvvis leat sierra hárjehallanrusttegat ja searvelanjat maid lea divrras áimmahuššat ja doaimmahit. Veahkkálasbargu dagaha maiddá ahte sáhttá vuolidit supmi man ollu váhnemat fertejit máksit mánáid ovddas iežasoassin. Dát sáhttet ovdamearkka dihte dagahit ahte šaddá hálbbit sáddet joavkku turneringii dahje gilvui eará guovlluide riikkas.

Lea divrras vuolgit mátkkoštit ja mii háliidat ahte buohkat galget beassat searvat vaikke man ollu dahje unnán ruhta sis lea. Ruđaid sáhttá čohkket iešguđetge láhkai. Konkrehtalaš ovdamearka sáhttá leat čohkket bohttaliid ja bántet daid. Vai lea vejolaš dan čađahit de dárbbašuvvojit olbmot geat sáhttet čállit diehtojuohkinčállosa vai olbmot dihtet čoaggima birra ja de ferte diehtu biddjojuvvot poastakássaide dan guovllus gos bohttalat galget čohkkejuvvot. Ja de fertejit muhtimat vuodjit ovttas mánáiguin guovllus ja čuojahit uksadivggaid, ja loahpas fertejit muhtimat vuodjit buvddaide bántet bohttaliid ja váldit olggos ruđaid.

Gálvolohkan lea nubbi ovdamearka. Gávppit galget máŋgii jagis lohkaid gálvvuid. Váhnemat ja mánát geat leat doarvái boarrásat, barget gávppis moadde diimmu ja ožžot bálkká mii manná dihto jovkui. Leat maid veahkkálasbarggut mat leat siskkáldasat joavkkus. Sii dárbbašit earret eará olbmuid geat sáhttet leat fáktan lágidemiin, vuovdit váffeliid, bruvssa ja káfe, gáhkket gáhkuid maid sáhttet vuovdit, leat čállingottis ja juohkit diplomaid ja medáljaid. Dávjá leat maiddá áššit mat fertejit láhččojuvvot ovdal ja maŋŋá lágidemiid.

Vai valáštallan seailluhuvvo eaktodáhtolaš organisašuvdnan leat mii sorjavaččat das ahte buohkat iešguđetge vugiid mielde áŋgiruššet eaktodáhtolaččat valáštallansearvvi ovddas. Jus ii heive searvat dábálaš veahkkálasbargguide, sáhtát hállat valáštallanjoavkkuin ahte leago mihkkige eará man don sáhtát dahkat? Sáhtát go kohkket, vuodjit biillain, dahkat fysalaš bargguid, rehketdoalu, hárjeheaddjidoaimmaid jna. veahkkin? Jus it sáhte searvat, lea dehálaš addit dieđu ja fállat veahkehit muhttin eará háve. Jus dus leat buorit ideat, dalle lea hui vuogas jus hálat hárjeheddjiin dahje gulahallanváhnemiin dan birra.

Go leat geargan iežat veahkkálasbargguin, de dus lea hui buorre dovdu. Okta lea dat ahte leat áŋgiruššan iežat máná dahje mánáid ovddas, muhto don leat maid fuolahan leat ávkin searvevuhtii.

Mii oažžut almmolaš ruhtadeami čuovvovaččain:

Logo
Logo

Čuovo min sosiála mediain

Facebook logo